Kõrts oli külaühiskonnas tähtis asutus, mis täitis korraga joogi- kui söögimaja, võõrastemaja ja mõnes paigas ka postijaama ülesandeid. 19. sajandil polnud harukordne, et isegi kihelkonna- või köstrikool leidis ulualuse kõrtsihoones.
Kõrtside asukohtadeks valiti rahvarikkad kohad, ehitades need linnadesse, asulatesse, küladesse, maanteede äärde, kihelkonnakirikute külje alla ning samuti mere-, jõe- ja järvesadamate juurde. Kõrts kindlustas öömaja
rändavatele munkadele, kullereile, postiratsanikele, hiljem aga kõigile rändureile – aadlikele, kaupmeestele, mõisate vilja- ja viinavoorimeestele, mistõttu nii mere- kui maakaardil olid kõrtsi kohad alati märgitud.
Väljapanek on avatud kuni 3. juunini 2012.
Lisainfo: Teele Saar, teadur, tel 641 1408, teele(ä)meremuuseum.ee.
allikas: http://www.muuseum.ee/et/kuum/uudised?news_id=3274 |
