Uudised
Kontakt
Meie vald
Ametlik

 
 

 
  Uudiste arhiiv
  Manalateed läinud
  Sündis uus vallakodanik
  Pildigalerii

2017, October
      
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
    

Uudiste arhiiv
Prindi
 
 

Korstnapühkimisest

18.09.2009

Korstnapühkija Kalle Vaargas

Sauga Vabatahtlike Tuletõrjeselts

Kui korterelamu ja ridaelamu puhul tuleb korstna pühkimiseks kutsuda kutseline korstnapühkija, siis ühepereelamus tohib korstent ise pühkida ka omanik ise, kui vahendid on olemas. Korstnapühkija Kalle Vaargas räägib mida ise korstna pühkimisel arvesse võtta.

 

Kui tihti peaks korstent puhastama?

Olgu siis ise või kutselise korstnapühkija poolt, pidevalt kasutuses olevaid küttekoldeid tuleb puhastada kaks korda aastas. Kui ahju köetakse ainult talvel, tuleb seda puhastada üks kord aastas. Näiteks keskküttekatelt kivisöega küttes, tahmab suitsulõõrid oluliselt kiiremini ära ning puhastada on vaja mitu korda aastas. Kui lõõrid on puhtad, on see ka kütte kokkuhoid, sest soemüür läheb kiiremini soojaks.

 

Kas puhastada korstent ise, või usalda töö spetsialistile?

Mis puudutab küsimust kas puhastada korstent ise või kutsuda seda tegema meistrimees, siis mina soovitan kasutada igaljuhul asjatundja teenuseid, kuigi ühepereelamutes on lubatud ka omanikul ise küttesüsteemi puhastada. Kutseline korstnapühkija vaatab üle ka korstna üldise seisukorra ning annab nõu kus ja kuidas parandustöid teha. Korstnapühkijal on olemas ka terve arsenal erinevaid puhastusharjasid, mille hulgast saab siis kasutamiseks valida just korstnale sobiva. Näiteks plekk-korstent ei tohi üldse traatharjaga puhastada, sest see kriimustab pinna ära. Suits on happeline ning kriimustatud pinnaga korsten hakkab seest roostetama. Protsess toimib suhteliselt kiiresti. Plekkkorstna puhastamiseks on kapronharjad. Plekk-korstendel on ostes garantii ja kui midagi juhtub ning pöörduda müüja poole, küsib müüja kindlasti korstnapühkimise kohta akti. Akti puudumisel ei ole korstent nõuetekohaselt hooldatud ning garantii ei pruugi kehtida. Ka kindlustusselts võib nõuda, et just kutseline korstnapühkija kütteseadmeid puhastaks ning tulekahju korral tuleb esitada aktid korstnapühkimise kohta. Kui kindlustusseltsi poolt sellist nõuet ei ole, võib ühepereelamutes ise korstent pühkida, kuid ka selle kohta peab omanik ise arvestust pidama, märkides töö tegemise kuupäeva üles.

 

Korstnapühkimise hind sõltub sellest kui palju küttekoldeid majapidamises on. Küttekollete korrashoiu pealt ei peaks kokku hoidma. Kui tuli lahti läheb, ulatuvad kahjud tuhandetesse ja sadadesse tuhandetesse. Kui aga peljatakse kutselise korstnapühkija kutsumisega liiga kõrgeid kulusid, on üheks võimaluseks kutseline korstnapühkija kutsuda üle aasta ning vahepeal ise pühkida.

 

Millele tuleb tähelepanu pöörata kütteseadmeid ise puhastades?

Kütteseadet puhastama asudes tuleks esmalt selgeks teha kas kütteseade on korras. Tahmaluuke peab olema võimalik õhutihedalt sulgeda, et sealt suitsu läbi ei immitseks. Soemüür, korsten ja küttekolle ise peavad olema terved ja ilma pragudeta.

Puhastada tuleb kogu küttesüsteem. Tihtilugu puhastavad just vanad inimesed ainult tahmaluukidest, ega lähe korstna otsa.

Korstna puhastamisel on oluline ka tööde järjekord. Alustada tuleb ülevalt poolt, sest tahm kukub alla. Kui alt alustada, siis hiljem kukub tahm ülalt lõõridesse ja sinna jääbki.

Tahmaluukidest puhastades tuleb kontrollida ka tõmmet. Tõmmet saab kontrollida käega tunnetades, või paberilehega. Tõmme peaks paberilehe vastu tahmaluugi ava tõmbama.

Puhastada tuleb ka saunaahjusid, kaminaid ning küttekatlaid.

 

Mida peaks teadma soemüüridest?
Soemüür on mõeldud soojusenergia salvestamiseks. Kulunud soemüüri esimene tunnus on kiire kuumenemine ning kiire jahtumine. Sellisel juhul ei ole muud, kui uus soemüür ehitada, sest ilma soojaks küta pole mõtet. Vanade ahjude puhul on tihti puuduseks, et müüri vuugi vahed on hõredad, segu on kivide vahelt välja pudisenud. Avast võib mõni säde välja lenduda ja tulekahju tekitada. Kivikorstendel peab ka pööningul vuugivahesid jälgima, et seal tulekahju ei tekiks.

 

Mida peaks teadma korstna ehitusest ning kuidas hinnata selle seisukorda tuleohutuse seisukohast?

Kasutusel on moodulkorstnad ja kivikorstnad. Igal korstnal on oma hoolduse eripära ja korstna paigaldaja/ehitaja peaks tellijat ka selle puhastamisest informeerima. Üldjuhul peab olema igale kütteseadmele eraldi suitsulõõr. Korsten peab olema täies pikkuses kontrollitav ning puhastatav. Paljudel uutel majadel on millegipärast ära unustatud korstnale tahmaluugid teha. Selline korsten aga ei ole täies pikkuses puhastatav. Selleks, et korstent puhastada saaks, peab tahmaluukide ette jääma vähemalt 0,6 meetrit vaba ruumi.

Tuleohutuse seisukohalt aga eksitakse enim metallist moodulkorstende kasutamise ning paigaldamise osas. Võimsale küttekoldele pannakse odavam, madalamat temperatuuri taluv korsten. Metallist korstendele on töötemperatuur peale märgitud ning võimsamad küttekolded nõuavad kõrgemat temperatuuri taluvat korstent. Näiteks ei tohi 350 C taluvat korstent paigaldada saunaahju kerisele, see on mõeldud väikese põlemiskoldega ahju tarbeks nt Bullerjanile. Samuti ei ole tihtilugu korstna läbiviigud vahelagedest/konstruktsiioonides piisavalt isoleeritud ning see võib tulekkahju põhjustada.

 

Kui ahi ei tõmba

Üheks põhjuseks, mis ahi või pliit suitsu sisse ajab ja ei tõmba võib olla hoone üldine ventilatsioon. Tänapäeval tehakse hooned tihtilugu remondi käigus väga õhtutihedaks. Maja ümber pannakse tuuletõkkeplaat ja ette plastikaknad. Euroremondi käigus kaob maja loomulik ventilatsioon, aga lisaventilatsioonivõimalusi juurde ei ehitata. Sellisel juhul ei saa tulekolded piisavalt hapnikku ning põlemisel hakkab tekkima pigi. Must nõre tahmaluukide vahel on märk sellest, et tegemist on hapnikuvaese põlemisega. Pigi tekib liiga madala temperatuuriga põlemisel.

Harvad pole juhused, kui ahiküttega korrusmaja üks elanik paigaldab endale võimsa kamina ning teistes korterites hakkab ahi suitsu sisse ajama. Põhjus on selles, et maja küttesüsteem läheb tasakaalust välja kuna kõigile küttekolletele ei jätku enam piisavalt põlemiseks vajalikku hapniku.

 

Mida teha, kui tahm on korstnas põlema läinud?

Tahma põlengu korral korstnas läheb korstnajalg väljastpoolt väga kuumaks. Tahmapõlengud on väga ohtlikud, sest kõrge temperatuur lõhub korstent. Tahmapõlengu puhul tuleb kohe helistada hädaabinumbrile 112 ning sulgeda kõik ahju avaused, et piirata hapniku juurdevoolu. Kui on võimalik ja endale ohtutu, võib enne päästjate kohalejõudmist põlengut ise pulberkustutiga kustutada, väikeste sutsudega kustutist pulbrit ahju suu kaudu korstnasse suunates.

 

Tahma põletamine

Kui teile tuleb korstnapühkija, kes ütleb, et hakkame teie majas korstent puhtaks põletama, siis mina soovitan sellise korstnapühkija oma majapidamisest eemale hoida, sest tegemist on erakordselt tuleohtliku asjaga. Tahma põletamine on äärmuslik korstna puhastamise viis, mida pole üldse vaja teha, kui kütteseadmeid regulaarselt hooldada.

 

Mida peab omanik tegema enne korstnapühkija külaskäiku?

Majal peab olema juurdepääs korstendele, pääs katusele ning katuseredelid. Kohale kutsutud korstnapühkija ei hakka redelit paigaldama, see on omaniku ülesanne. Kui redeleid ei ole, tuleb omanikul tasuda ka tõstuki eest.

 

Lisakastikesse: Kõige olulisem korstnapühkimise kohta

  • Kütteseadet tuleb tahmast puhastada üks kord aastas, aastaringselt kasutatavat ahju/pliiti kaks korda aastas või isegi tihedamini

  • Majas peab korstna pühkimiseks olema loodud ligipääs katusele ja korstnale

  • Omanik peab pidama arvestust korstna pühkimise üle ka siis, kui ise korstent pühib

  • Kutseliselt korstnapühkijalt tuleks alati töö kohta akt küsida ja see alles hoida

  • Kutsetunnistusega korstnapühkijad korstnapühkijate koja lehelt www.korstnen.ee

  • Kutsetunnistusega korstnapühkijate kontakte saab ka päästeala tasuta infotelefonilt 1524

  • Kutseline korstnapühkija on see, kes on läbinud vastava koolituse ja tal on kutsetunnistus

  • Teenustööna tohib korstnaid puhastada ainult kutseline korstnapühkija

 

  Kõrgessaare Vallavalitsus